Kolimine nr 2

Viimased päevad on mul möödunud siis uue kolimise ja kõige elementaarse soetamise vaimus. Ühe nädalaga oma vara kolmandiku võrra suurendamine pole probleem. Kokku tegin ühe päevaga 2 trippi, et asjad kõik ära transportida ning viimasel korral oli kohver ca 25 kilo. Kui te arvate, et London on täis Sir’e ja Dzentelmene, kes kõik aitavad teil seda 25 kg sadadest metroo treppidest üles ja alla tassida, siis arvake uuesti! Nukker pettumus. Tulemuseks kange kael, valusad lihased (kus need mu entusiastidest füsioterapeudid on, kui neid vaja!), lillakas/roosakas/sinikad jalad (kohvri pendeldamisest vastu jalgu) ja mõned piinlikud hetked, kui kohver stationisse sisenemisel elektriväravate vahele kinni jäi. Nüüd võin pidulikult teatada, et olen ühes tükis kohal.

Tuba on mul ühes telliskivi majas kohe metroo stationi nurga taga, kus elab peale minu veel 4 inimest (nendest lähemalt hiljem). Kõik vajalik on olemas (k.a. köök, pesumasin, tolmuimeja, ühisruumide koristaja, röster, aed… kui seda neljakandilist dzunglit aiaks saab nimetada, jne).

Toas on mul suisa oma töötav külmkapp, veekeetja ja täiesti imetabane kamin! Radikad ja tuletõrjesüsteemid said kohe testitud. Nii kui sisse lülitasin, tuli kärsakat ja 5 sek pärast läks maja peal alarm tööle! Kuna mu naabrid paanikat ei tõstnud, siis ma ei hakanud ka evakueeruma. Kärsatasin radikat natuke köögis ja töötab nüüd tip-top. Valehäire eest üldiselt trahv 40 naela. Muide, nii kui majas midagi katki peaks minema või radikas maha põlema, tuleb minna kontorisse kaebama ja paari päevaga tehakse korda. Kui esmaspäeval võtmete järgi läksin, siis meesterahvas enne mind luges nimekirja “There is a leak under the sink, the handle of the flush gets stuck and one door is missing”. “Oh, we haven’t had this one before. Ok, we’ll deal with it in a couple of days!”. Süsteem töötab.

Eile lõpetasin siis oma projektiga “Kodu kaunimaks”, natuke värvi ja on kodu küll (kui nüüd mõned pilti vaadates peenikest naeru peavad, siis võtke teadmiseks, et poes oli peale roosa valida ainult halli/valge/pruuni vahel. Ausõna.). Õhtul pugisin shokolaadi-saiakest, imetlesin oma toa feng shui’d ja kuulasin Riina kingitud muusikat. Täiesti elatav :)

Vahepeal olen veel aru saanud, et viimase asjana tahaksid sa UK-s arsti juurde minna. Kõik räägivad nagu ühest suust, et kui on vaja arsti, mine koju! Näiteks põrkasin paar päeva tagasi metroos kokku ühe poolakaga, kellel oli 2 aastat tagasi autoavarii olnud. UK arstid panid diagnoosiks “pole probleemi”, kuigi kõndida ta ei saanud. Poola arstid panid diagnoosiks “puusa murd”. Nüüd oli UKs tagasi ja kindlustust sisse nõudmas, sest mitu oppi on järjekorras. Seega ilmselt poleks siin mõistlik tuulerõugetesse jääda ja “acne vulgaris” diagnoosi oodata. Muuseas, peiteperiood pole veel möödas, niiet hoiame põnevust üleval!

Täna hommikul oli topelt tagasilöök – föön kärssas läbi 2 sekundiga ja lõi omakord rivist välja minu ainukese suurepärase multifunktsionaalse adapteri. Seega jõudsin tööle nagu Einstein ja poole tunni pärast suri arvuti aku ära. Grandioossest Westfieldi ostukeskusest, kus 90% ajast oled sa eksinud ja 95% ajast otsid õiget poodi, sain lõpuks oma adapteri ja ühest kaugemast nurgast ka fööni. Jälle võib elada.

Lisaks,

- sain teada, et pean hakkama siin ka radioaktiivse isotoobiga katseid tegema. Teate, mida see tähendab? Veel üks kohustuslik security course, kuna reeglid on karmid ja tagajärjed lähedalt nähtavad (vt pildil naistevangla labori aknast)!

- Kui inimene suudab õppida sööma oliive, keedetud kaalikat ja porgandit, siis suudab ta õppida ka piimaga teed jooma ja kohvi läbi hammaste filtreerima. Trust me.

- Veelkord: tipptunnil metrooga sõita pole mõistlik, eriti Oxford Street’lt ja eriti kui käes on 2 patja ja suur tekk (muide kokku läks maksma 150 eek ja nii enamus mu ostudega!)

- Kohustuslik jõuluvaheaeg on Imperial College’s 2 nädalat ja kuna me ei taha ju reegleid rikkuda (vt eelmist pilti), siis läheb vist varsti piletite bookimiseks;)