Minu uut kollektiivi iseloomustab rahvusvahelisus ning õdus atmosfäär. Meie korruse (kolme töögrupi) keskmine vanus on suhteliselt lähedane minu omale, seega igati verinooruslik keskkond. Kirjatuba ja suur labor on kõikide gruppide peale ühine ning inimesi on igast maailma nurgast. Lisaks mõnele üksikule britile on soomlasi, hindusid, rida hispaanlasi ja prantslasi. Lõunapausi ajal maja fuajees ei õpi mitte kuldset briti inglise keelt, vaid saab selgeks kogu maailma aktsentide kogumiku.
Kui ainult minu grupist rääkida, siis kõige eesotsas on muidugi rahulik, töökas soomlane, kes ei pea pikka juttu, viskab aegajalt nalja ja katsete detailidesse ei lasku.
Hellevi - meie teine soomlane, igati abivalmis, huumoriga, kaasamõtlev inimene, kes on määratud minu siinpoolseks “praktiliseks” juhendajaks. Selge on, et kõigi katsete kohta käivate küsimustega tuleb pöörduda just tema poole, sest nagu ta ise ütleb (ja nagu kogemus näitab), pärast ta niikuinii “knock-out”-ib bossi ideed. Eks grupijuhil ongi elu kiire ja detailidega tegelevad need, kellel selleks rohkem aega.
Layi - minu pinginaaber kirjatoas ja laboris, Nigeeriast pärit research fellow, kes on töötanud ka USAs ja Soomes. Kõik nigeerlased, keda ma siiani olen kohanud (umbes täpselt 5 tk), on ülimalt lõbusad, easy-going, mõnusa iseäraliku pehme aktsendiga, millest esimesed 5 min ei saa midagi aru, ning võivad stressivabalt naerda kõige naljaka ja mitte-naljaka üle. Rääkis, et kui esimest korda Oulusse kolis talvel –30 kraadiga, siis läbis 24h jooksul 60 kraadi keskkonna temperatuuri muutuse. Esimesed päevad keeldus korterist väljumast ja viibis suurema osa ajast kuuma dushi all. Lisaks oli vaimustuses kunagi talle Eestist toodud 95 kraadisest alkoholist, mis pudeli purunedes 2 minutiga ära aurustus. Küsis vähemalt 3 korda, et “do Estonians drink as much as Finnish?”.
Hiren – Hiina-India piiri lähedalt pärit hindu, kes on sama värske newcomer nagu minagi. Ainult et karjääris väheke kaugemale jõudnud. Tõeliselt viisakas ja abivalmis dzentelmen, kuigi saab sageli oma kohaliku “juhendaja” käest pragada. Võib vaimustusega rääkida kuldsetest India põldudest enne lõikust, India populatsioonist ja suurepärasest ühistranspordist, mis millegipärast välismaalastele ei meeldi. Lisaks rääkis, et “eetikakomitee” eksisteerib Indias ainult ülikooli tasemel ja katsete tegemiseks loa saamine pole probleem. Seega põhimõtteliselt võib India laboris teha, mida hing ihkab.
2x blondid britid-chikid – üks neid korraldas ühel päeval skandaali “Niiickk, did you order that thing I asked you?! But I asked you to do that an HOUR ago! Why haven’t you done that already!!”. Viimase nädala andmete põhjal võib siiski väita, et jää vaikselt sulab.
Nick – tõeliselt abivalmis iirlane, kelle poole saab rumal newcomer rahumeeli pöörduda ilma, et ta peale pahandataks. Meeldib kõikvõimalikke asju labori jaoks tellida, organiseerida ja asjalik olla. Meie ühiste huvide hulka kuuluvad vähese praktikaga kaljuronimine, briti huumor ja jaapani anime.
Üheks ühiseks nimetajaks enamus mu töökaaslaste seas on nende pikkus. Nimelt, hiljuti jõudis minuni üks shokeeriv arusaamine – meie korruse peal on (üksikute eranditega) kõik mehed minust lühemad. Ja ma ei räägi ainult hindudest, kellel ma põhimõtteliselt võin pealael juuksekarvu loendada... Tahtmatult tekkis soov madalale kükitada.
Muidu võin käsi südamel öelda, et uus töökeskkond mulle meeldib ja nagu mainisin, on lisaks mu töögrupile veel rida kõikvõimalikke tegelasi, kes mu sotsiaalset elu vaikselt sisustavad. Kui oma grupi kaaslastega satub pigem huvitavale lõunale, siis naabergrupi prantslaste ja hispaanlastega viib tee õhtul pubisse. Nagu ju UK-s kohane – väike õlle peale väsitavat tööpäeva. Täna üritan pubis atraktiivsust tõsta värske odraivaga, mis kaunilt poole näo peal botoxit imiteerib.
Kui ainult minu grupist rääkida, siis kõige eesotsas on muidugi rahulik, töökas soomlane, kes ei pea pikka juttu, viskab aegajalt nalja ja katsete detailidesse ei lasku.
Hellevi - meie teine soomlane, igati abivalmis, huumoriga, kaasamõtlev inimene, kes on määratud minu siinpoolseks “praktiliseks” juhendajaks. Selge on, et kõigi katsete kohta käivate küsimustega tuleb pöörduda just tema poole, sest nagu ta ise ütleb (ja nagu kogemus näitab), pärast ta niikuinii “knock-out”-ib bossi ideed. Eks grupijuhil ongi elu kiire ja detailidega tegelevad need, kellel selleks rohkem aega.
Layi - minu pinginaaber kirjatoas ja laboris, Nigeeriast pärit research fellow, kes on töötanud ka USAs ja Soomes. Kõik nigeerlased, keda ma siiani olen kohanud (umbes täpselt 5 tk), on ülimalt lõbusad, easy-going, mõnusa iseäraliku pehme aktsendiga, millest esimesed 5 min ei saa midagi aru, ning võivad stressivabalt naerda kõige naljaka ja mitte-naljaka üle. Rääkis, et kui esimest korda Oulusse kolis talvel –30 kraadiga, siis läbis 24h jooksul 60 kraadi keskkonna temperatuuri muutuse. Esimesed päevad keeldus korterist väljumast ja viibis suurema osa ajast kuuma dushi all. Lisaks oli vaimustuses kunagi talle Eestist toodud 95 kraadisest alkoholist, mis pudeli purunedes 2 minutiga ära aurustus. Küsis vähemalt 3 korda, et “do Estonians drink as much as Finnish?”.
Hiren – Hiina-India piiri lähedalt pärit hindu, kes on sama värske newcomer nagu minagi. Ainult et karjääris väheke kaugemale jõudnud. Tõeliselt viisakas ja abivalmis dzentelmen, kuigi saab sageli oma kohaliku “juhendaja” käest pragada. Võib vaimustusega rääkida kuldsetest India põldudest enne lõikust, India populatsioonist ja suurepärasest ühistranspordist, mis millegipärast välismaalastele ei meeldi. Lisaks rääkis, et “eetikakomitee” eksisteerib Indias ainult ülikooli tasemel ja katsete tegemiseks loa saamine pole probleem. Seega põhimõtteliselt võib India laboris teha, mida hing ihkab.
2x blondid britid-chikid – üks neid korraldas ühel päeval skandaali “Niiickk, did you order that thing I asked you?! But I asked you to do that an HOUR ago! Why haven’t you done that already!!”. Viimase nädala andmete põhjal võib siiski väita, et jää vaikselt sulab.
Nick – tõeliselt abivalmis iirlane, kelle poole saab rumal newcomer rahumeeli pöörduda ilma, et ta peale pahandataks. Meeldib kõikvõimalikke asju labori jaoks tellida, organiseerida ja asjalik olla. Meie ühiste huvide hulka kuuluvad vähese praktikaga kaljuronimine, briti huumor ja jaapani anime.
Üheks ühiseks nimetajaks enamus mu töökaaslaste seas on nende pikkus. Nimelt, hiljuti jõudis minuni üks shokeeriv arusaamine – meie korruse peal on (üksikute eranditega) kõik mehed minust lühemad. Ja ma ei räägi ainult hindudest, kellel ma põhimõtteliselt võin pealael juuksekarvu loendada... Tahtmatult tekkis soov madalale kükitada.
Muidu võin käsi südamel öelda, et uus töökeskkond mulle meeldib ja nagu mainisin, on lisaks mu töögrupile veel rida kõikvõimalikke tegelasi, kes mu sotsiaalset elu vaikselt sisustavad. Kui oma grupi kaaslastega satub pigem huvitavale lõunale, siis naabergrupi prantslaste ja hispaanlastega viib tee õhtul pubisse. Nagu ju UK-s kohane – väike õlle peale väsitavat tööpäeva. Täna üritan pubis atraktiivsust tõsta värske odraivaga, mis kaunilt poole näo peal botoxit imiteerib.
