Siis kui aega üle jääb.

Londoni üheks eeliseks on, et reede õhtul välja minnes ei pea ennast kunagi kordama ning iial ei teki küsimust “kas täna on zavood või krooks?”. Kui on soovi, siis jätkub lõputult avastamist nii Londonis kui ka väljaspool. Ja olgem ausad, kui inimene astub vannitoa asemel kogemata riidekappi, siis kulub aegajalt mõni lõõgastav õhtu või põnev väljasõit ära.

Avastamisrõõmu pakuvad alates erinevatest söögikohtadest teatri, kino ja väljasõitudeni. Soovi korral võib minna vaatama 3D filme Euroopa suurima ostukeskuse uues kinos giga-suurel ekraanil (nagu nende kodulehel seisab: "nearly the size of 4 double–decker buses") või nautima Ilmar Taska modernset etendust teemal “kas kloneeritud inimestel on hing ja armastus”, peaosas suurepärane Kate Winsleti õde.

Lisaks võib organiseerida üritusi laborikaaslastega, näiteks alapealkirjaga “igaüks toob oma riigile omast jooki-sööki”, mis lõppes jookide variat arvestades täiesti ootuspäraselt. Või näiteks grupi õhtusöök (soomlase eestvedamisel) alapealkirjaga “räägime naljakast eesti keelest”. Nagu soomlased leiavad: “no onju naljakas - eesti keeles on “Batman” Nahkhiir-mees!”. Igaks juhuks tasub kaasa naerda.

Üheks Inglise kultuuri lahutamatuks osaks on loomulikult inglise huumor. Kui aru saab, siis võib kaasa naerda näiteks mõnel stand-up comedy show’l. Täiesti nauditav oli humoorikas Milton Jones, keda sai näha maa-aluses pubis/klubis, mis on ümber ehitatud vanast avalikust tualetist. Paradoksaalsel kombel tualetid seal ei funktsioneerinud.

Alternatiivseks võimaluseks on minna kohale BBC huumorisaadete salvestusele. Näiteks Eestis jooksnud saate “Teletaip” Briti versioon “Have I got news for you”, kus saate jooksul ruineeriti kordades ja korduvalt Anthea Turner, kes on ka Eestis tuntud “Täiuslik koduperenaine“ saatejuht. Nimelt korraldas Anthea tuuri, kus lubas mitte nii tublidele koduperenaistele õpetada “kümme asja, mida saab teha sidruniga”. Paraku osteti planeeritud 1000-istekohaga saali täpselt kaks piletit ning tuur tühistati. Ekraanile jõudnud saate salvestusest olid kahjuks valusamad naljad välja lõigatud.

Publikuks võib minna ka mõnele BBC sketshi-saate salvestusele nagu on seda “Armstrong & Miller show”. Nalja on palju, kuigi näitlejate apsakate tõttu sama nalja kümnendat korda kuuldes on “spontaanset naeru” suhteliselt piinarikas imiteerida.

Kui Londoni kirevast elust ära väsib, siis võib alati sõita rongiga maale, näiteks Cambridge’i või Oxfordi. Kuigi patt on siin neid kahte haridus-mekat omavahel võrrelda ja ühes kohas teise nime valjusti öelda, siis toon siinkohal ära ainult mõned täiesti subjektiivsed muutlikku ilma süüdistavad märksõnad:

Oxford – lõõmav päike, festivalid, kirjud tantsijad, hirvepark, partide alla-ajamine jõel, muinasjutulised kolledzid ja ümbrus (Harry Potteri söögisaal, Alice imedemaal pood, Narnia lugude inspiratsiooniallikas, Tolkieni ja Lewise pubi jne), hapukoor+must leib+tatar kohalikust Balti poest.

Cambridge – viimaste nädalate külmeim ilm, lõputu vihm, ilusad kolledzid, Newtoni õunapuu, punt’imine (ehk veneetsia moodi jõel sõitmine) kaunil Cami jõel maasikate, brownide ja brändiga tekkide ning vihmavarju all.

Kui laboris keegi küsis, et kumb sulle rohkem meeldis, siis kostis teisest ruumi otsast ähvardav “think carefully what you say!”. Seega diplomaatiliselt – meeldisid mõlemad aga otsusele jõudmiseks tuleb veelkord üle vaadata.

Noppeid.

- Pesuruumi pesumasinast pole vaja minna oma asju õigeaegselt välja võtma, kuna tundmatud head (?) inimesed lapivad su pesu (kaasaarvatud aluspesu) kaunilt kokku nagu poes, isegi kui kõik pesumasinad on vabad.

- Lõppenud on valimised, mille käigus moodustus esimene koalitsioonivalitsus peale Teist maailmasõda. Seega kahtlased rosettidega inimesed enam uksele koputamas ei käi, uudistes Browni või Cameroni nähes näeb harvem reaktsiooni “öähh” ja raadiost kuuleb meeldivaks vahelduseks diskussiooni helistajatega teemal “millal teie panete pidzama selga? Kas kohe koju jõudes või vahetult enne magama minekut?”.

- PS. Tesco toidupood keelas pidzamas ja paljajalu poodi sisenemise, kuna see võib häirida teisi kliente. Tulised pidzama kandjad argumenteerivad aga, et “kui lubatakse poodi minna jooksuriietes, siis miks mitte pidzamas!”. Kes ei usu, see lugegu ise (http://news.bbc.co.uk/1/hi/wales/8484116.stm).